Kuidas alustada robotiseerimisega? Vastused 7 levinud küsimusele

Enamik robotiprojekte algab sama probleemiga: tootmismaht kasvab, tööjõudu napib ja mõni töölõik muutub pudelikaelaks. Robot tundub lahendusena – aga robotiseerimisega alustamine tundub keeruline. Vastame täna klientide küsimustele, mida Effetis kuuleme kõige sagedamini.

1. Mida tööstusrobot tegelikult teha oskab?

Enamasti on kliendi esimene küsimus: „Kas robot teeb tööd X?“ Näiteks:

Sageli on tegemist üsna tüüpiliste tootmisülesannetega ning väga harva vastame, et ei saa. Paljud tootmisprotsessid koosnevad korduvatest liigutustest – detaili võtmisest, masinasse asetamisest ja detaili eemaldamisest. Just sellised ülesanded sobivad robotitele kõige paremini.

Nagu tihti ikka, saab piisava eelarve korral praktiliselt kõike robotiseerida – iseasi, kui otstarbekas see on. Näiteks soovis üks klient tõsta robotiga tonniseid pakke. Põhimõtteliselt on sellises suuruses robot olemas, kuid see muutis eelarve kliendi jaoks liiga suureks. Paljud projektid jäävadki teostamata eelarvepiirangute tõttu.

Kui kliendil on soov robotiseerida, aga esialgne idee ei tööta, pakume alternatiivseid lahendusi. Näiteks juhul, kui kavandatud töö jaoks soovitakse kasutada liiga suurt robotit, pakume välja sobivama mudeli. Vajaduse korral projekteerime ja valmistame ka eriseadmeid, mis automatiseerivad protsessi samamoodi nagu robot, kuid võimaldab hoida projekti eelarve väiksemana.

Kuidas alustada robotiseerimisega?

2. Millised tööd on robotile lihtsamad ja millised keerulisemad?

Kõik tööd ei ole robotile võrdselt lihtsad. Üldine põhimõte on: mida korrapärasem ja etteaimatavam on protsess, seda lihtsam ja odavam on seda automatiseerida.

Näiteks on oluline roll sellel, kuidas on detailid korrastatud. Kui robot peab võtma detaili ühest suurest kastist, kus need on segamini, on ülesanne keerulisem. Kui samad detailid on korrapäraselt virnastatud, muutub töö oluliselt lihtsamaks. Veel parem on aga, kui robot võtab detailid otse masinast, sest siis jääb virnastuse etapp üldse vahele ja ühte probleemi lahendades saad ka laoruumi oluliselt vähendada.

Samuti mõjutab robotiseerimise keerukust ja hinda detailide kaal. Kergemate esemete tõstmine on üldjuhul lihtsam ja odavam kui raskete detailide käsitlemine.

3. Kas iga robot sobib iga töö jaoks?

Sageli arvatakse, et robot on universaalne masin, mida saab kasutada peaaegu igasuguse töö jaoks. Robot ostetakse seetõttu, et on leitud hea hind või seade seisab kuskil laos peaaegu kasutamata. Kui aga jõutakse integreerimiseni, selgub, et robot on mõeldud hoopis teistsuguseks rakenduseks ning see seab uues protsessis olulised piirangud.

Paljud robotid on juba tehases ette valmistatud konkreetsete protsesside jaoks ning nende sobivus sõltub nii riistvarast kui ka tarkvarast.

Näiteks ei ole keevitusrobot lihtsalt tavaline robot, millele lisatakse keevituspõleti, vaid terviklik süsteem, mis sisaldab keevitusprotsessi jaoks vajalikke komponente ja tarkvara. Seetõttu ei ole enamasti eelarveliselt mõistlik proovida muuta tavalist robotit tagantjärele keevitusrobotiks.

Samuti ei saa iga robotit kasutada värvimiseks, sest tegemist võib olla plahvatusohtliku keskkonnaga, mis eeldab spetsiaalseid lahendusi. 

Seepärast soovitame alati küsida nõu roboti integreerijalt – see hoiab hiljem palju aega ja raha kokku.

tööstusroboti rent, robotiseerimisega alustamine

4. Mille järgi tööstusrobotit valida?

Tööstusroboti valimine sõltub konkreetsest tööülesandest. Seetõttu soovib automatiseerimisettevõte esmalt täpselt aru saada, millist protsessi osa on vaja automatiseerida. Olulisemad lähteandmed on:

Lisaks tuleb arvestada detailide mõõtmeid, tööala ulatust ning seda, kuidas robot peab suhtlema teiste seadmetega tootmisliinis. Oluline roll on ka roboti tarkvaral, mis määrab, kui paindlikult ja tõhusalt saab erinevaid ülesandeid täita.

Sarnaselt autodele on ka robotitel erinevad varustustasemed. Baasmudel ei pruugi sisaldada kõiki konkreetse protsessi jaoks vajalikke funktsioone ning lisavõimalused võivad olla määrava tähtsusega.

Tööstusrobotite positsioneerimistäpsus on tavaliselt umbes 0,05 millimeetrit, kuid nõudlikumate tööde puhul võib vaja minna ka kuni 0,01 millimeetri täpsust.

Sageli on klient juba ise eeltööd teinud. Ta on vaadanud sarnaseid lahendusi internetist, leidnud videoid ja saanud esmase ettekujutuse, milline robot võiks sobida. See on hea lähtekoht, kuid lõplik valik sünnib siiski alles siis, kui konkreetne protsess on läbi analüüsitud.

5. Kui kallis on robotiseerimine?

Robotit müüa on lihtne, kuid selle tööle panemine on märksa keerulisem.

Tasub arvestada, et robot moodustab umbes 30%-50% kogu projektist. Ülejäänud 50% kulub integratsioonile, seadistamisele ja töökindluse saavutamisele.

See põhimõte kehtib eelkõige uute seadmete puhul. Kasutatud roboti korral on olukord teistsugune: robot ise on odavam kui selle käimapanek. Seetõttu võib vähekasutatud roboti lahendus olla kokku umbes 30% soodsam.

Samas tasub arvesse võtta, et kõike ei pea kohe ja korraga robotiseerima. Enamik ettevõtteid kasutab robotit selleks, et automatiseerida mõni osa tootmisest. Näiteks paigaldatakse robot olemasoleva masina juurde, mis annab tootmisliinile ühe lisavõimekuse.

6. Millist infot on vaja robotlahenduse päringule vastuse saamiseks?

Tööstusroboti integreerimise pakkumise koostamine algab sellest, et selgitame välja, mida robot tegema peab ja milline on protsess tervikuna.

Seejärel kaardistame tööala suuruse – kui suurel alal robot peab tegutsema – ning toodete omadused, nagu mõõtmed ja mass. Selle põhjal saab hinnata, kas lahendus on teostatav ja milliste robotite või seadmetega seda kõige paremini ellu viia.

Oluline on mõista ka muutlikkust protsessis: kui palju on eri formaate ja kui palju parameetrid töö käigus muutuvad.

Samuti küsime kliendi ootusi tootlikkusele – kui palju peaks robot näiteks päevas ära tegema. Selle info põhjal selgub, kas piisab ühest robotist või on vaja mitut.

Lõpuks lepime kokku ajaraami, mille jooksul lahendus tuleb ellu viia.

Esialgseks hinnanguks piisab sageli protsessi kirjeldusest, mõnest fotost või videost ning detaili mõõtmetest ja massist.

7. Kuidas alustada robotiseerimisega? Robotiprojekti tellimise 6 sammu

Iga robotiprojekt liigub Effetis kindla protsessi järgi – nii jõuame ideest töötava tootmislahenduseni ilma seisakute ja ebameeldivate üllatusteta.

Kuidas alustada robotiseerimisega?

1. Analüüs
Kaardistame olemasoleva protsessi ja hindame automatiseerimise potentsiaali, sh tasuvusaega (ROI).
Selleks kogume vajalikud andmed toodete, töötingimuste ja võimalike erijuhtumite kohta.
Kestus: 1–2 nädalat.

2. Kavandamine ja projekteerimine
Loome 3D-simulatsiooni, mis näitab, kuidas robot tootmisliinil töötab.
Projekteerime mehhaanika, tööriistad ja juhtsüsteemi terviklahendusena ning kontrollime süsteemi täpsust ja töökindlust enne ehitust.
Selles etapis vaatab klient lahenduse üle ja kinnitab selle.
Kestus: umbes 2 kuud (sõltub projekti keerukusest).

3. Tootmine ja komplekteerimine
Valmistame ja hangime kõik vajalikud komponendid ning paneme süsteemi kokku koostööpartnerite abil Eestis.
Kestus: umbes 1 kuu.

4. Testimine ja programmeerimine
Testime süsteemi oma tehases, seadistame tarkvara ning veendume, et lahendus töötab vastavalt nõuetele.
Kestus: umbes 2 nädalat.

5. Integreerimine kohapeal
Paigaldame roboti kliendi juurde, ühendame selle olemasoleva tootmisliiniga ning seadistame sujuva koostöö teiste seadmetega.
Kestus: 1–2 kuud.

6. Koolitus ja tugi
Koolitame meeskonna süsteemi kasutama ning tagame edaspidise tehnilise toe.
Kestus: 1 päev.

Kogu projekti kestus: ligikaudu 5–6 kuud.