Masinate ohutus

banner-image

Kuidas tööstusrobotite läheduses töötades vähendada tööõnnetuste hulka ja suurendada töötajate ohutust?

Põhiline eesmärk masinate ohutussüsteemidel on hoida ära võimalused inimeste ohtu seadmiseks masinate töötamisel, kasutamisel ja hooldamisel. Masinate ohutussüsteemidele on mitmeid standardeid, kus on antud juhiseid süsteemide loomiseks ISO12100. Need standardid on pigem juhendavad kui määravad. Masinate ohutussüsteemid luuakse vastavalt riskihindamises kindlaks tehtud riskide maandamiseks.


Roboti töökoht piiratakse tavaliselt piiretega, mis on kaks meetrit kõrged. Piirded kinnitatakse põranda külge ja jäetakse piirde alumise serva vahele väike vahe. Piire valmistatakse enamasti postidest, mille vahele kinnitatakse horisontaalsed raami osad ja seinu moodustav kattematerjal. Enamasti kasutatakse selleks keevisvõrku, terasest lehtmaterjali või plastist läbipaistvaid plaate. Materjali valik sõltub sellest, mida klient eelistab.

Keevitusroboti töökoha seinteks tuleb kasutada materjale, mis ei lase keevitamisel tekkival eredal valgusel levida ja häirida lähedal asuvaid inimesi. Läbipaistvaid plastist plaate kasutatakse enamasti puhtamas keskkonnas, keevisvõrke aga rohkem karmimates tingimustes.

Tööstusroboti töökohta ümbritsevad seinad tuleb varustada ustega, mida kaudu saab viia läbi vajalikke toiminguid töökohas sees. Uksed peavad olema kontrollitud automaatika pool. Kui tööalas sees käib töö, on uksed suletud ja kui uks on lahti, ei ole võimalik tööd käivitada. Avatud ustega peab olema võimalus seadmeid kasutada sellisel viisil, et oleks võimalik luua robotile tööprogramme ja viia läbi hooldust.

Tööala piiravad piirded peavad olema konstrueeritud sedasi, et alasse ei saa jääda lõksu.

Töökohad, kus on vaja pidevalt siseneda, saab ligipääsetavuse lihtsustamiseks kasutada fikseeritud seinte ja lukustatud uste asemel elektroonilisi ohutuskomponente, mille abil tuvastatakse inimese sisenemine tööalasse ja peatatakse seejärel roboti töö. Tööala piiravate seinte sees olevad uksed võivad olla tõstetavad, lükatavad, automaatsed või manuaalsed. Uksed on osa piiretest ja tagavad operaatori ohutuse, kui need on suletud. Kui uks on automaatne, siis tuleb vältida võimalust, et operaator on tööalas sees ja uks läheb automaatselt kinni. Ukseluku avanemisel peavad olema seadmed seiskunud, et operaator ei saaks sattuda ohtu.

Valguskardinaid kasutatakse juhul, kui on vaja katta suurem ala või piirded on ebapraktilised. Valguskardin koosneb kahest osast: saatjast ja vastuvõtjast. Valguskardinaid kasutatakse laadimisalades, kuhu on vaja pidevalt ligi pääseda. Valguskardinad reageerivad sellele, kui valguskiir ei jõua enam saatjast vastuvõtjani, ehk midagi katkestab valguse liikumise kahe elemendi vahel, seejärel peatatakse töökohas töö. Valguskardinad tuleb paigaldada sellisele kaugusele, et ohtu põhjustavad seadmed on kindlasti seiskunud enne, kui inimene jõuab seadmeni. Lisaks tuleb välistada olukord, kus seadmed jätkavad tööd, kui inimene on valel pool valguskardinaid. Selleks saab kasutada fikseeritud piirdeid, mis ei lase valguskardinatest mööduda või paigutada valguskardinad kaldu, et need kataksid suurema ala.

Valguskardinaid kasutatakse ka konveieritel, mida mööda liiguvad tooted tööalasse sisse ja välja. Konveieritel kasutatakse valguskardinaid selleks, et inimene ei pääseks mööda konveierit tööalasse. Selleks, et automatiseerida toodete liikumist läbi valguskardinate, tuleb kasutada spetsiaalseid komponente, mis mõõdavad toote liikumise enne valguskardinat ning lülitavad need selleks ajaks välja. Suuremate kaupade liikumisel läbi kardinate võidakse kasutada kahte paari valguskardinaid. Sellisel juhul on need paigutatud sedasi, et ei ole hetke, kui mõlemad kardinad oleks korraga välja lülitatud.

Lisaks on võimalik tagada ohutus koos spetsiaalse roboti tarkvaraga nagu ABB SafeMove, kus määratakse, milliseid ohutusmeetmeid kasutatakse sõltuvalt inimese kaugusest robotist. Selleks luuakse anduritega mitu tsooni. Esimesse tsooni sisenedes vähendab robot kiirust, teise tsooni sisenedes jääb robot seisma, tsoonist lahkudes jätkab robot tööd, lahkudes ka esimesest tsoonist, läheb robot tagasi tööle normaalkiirusega. Selline lahendus on kasulik, kui operaator peab pidevalt sisenema tööalasse.