Üks vale liigutus roboti hoolduses – ja kõik on kadunud

Roboti töö katkeb ootamatult, tootmisliin jääb seisma ja päevaga kogunevad tuhanded eurod kahjumit. Tundub tuttav? Enamasti ei juhtu see seetõttu, et masin oleks halvasti ehitatud – probleem peitub hoopis roboti hoolduses: see kas jäetakse tegemata või tehakse valesti.

Tööstusrobotite regulaarne hooldus võiks alluda samale loogikale mis autodel – targem on hooldada ennetavalt, mitte hakata tegutsema siis, kui “mootor” juba seisab ja tootmisliin on seiskunud.

Väikeses akus võib peituda suur probleem

Üks tüüpilisemaid põhjuseid, miks robot ootamatult töö lõpetab, on tühjaks saanud aku. Roboti akud on enamasti väiksed, odavad ja väga kergesti vahetatavad vidinad. Seepärast tundub see sageli pisiasjana – vahetad ära ja töö jätkub. Tegelikult peitub roboti aku vahetuses üks kriitilisemaid riske kogu roboti töövõimekusele.

„Akuvahetus ise ei maksa peaaegu midagi – neli tavalist patareid,“ selgitab hooldusettevõtte Effet hooldusjuht Arno Jürisson. „Aga kui ettevõte ei tea, kas akuvahetuse ajaks jätta robot toite alla või mitte, võib valesti tehtud samm kustutada kogu roboti mälu. Tulemus: üle saja tööpunkti tuleb käsitsi uuesti kalibreerida.“

Roboti aku ei toida mitte liikumist, vaid mälu, kus paiknevad kõik tööprogrammid ja kalibreerimispunktid. Kui see mälu kaob, tuleb roboti telgede koduasendid taastada ning kogu roboti loogika nullist uuesti üles ehitada. Isegi väike nihe kalibreerimisel võib rikkuda tootmisliini täpsuse.

Ennetava hoolduse abil – kui tööd teeb kvalifitseeritud tehnik – saab seda täielikult vältida. Enne hooldust tehakse roboti tarkvarast varukoopiad. Patareid vahetatakse vastavalt tootja juhistele. Roboti toide jääb vahetuse ajal sisse, mistõttu mälu säilib. Pärast vahetust saab töö jätkuda täpselt sealt, kus see pooleli jäi.

Roboti hooldus ei tohi olla must kast – läbipaistvus on uus norm

Üks põhjus, miks ettevõtted väldivad hooldustehniku kutsumist, on tööstusmaailmas juurdunud usaldusprobleem: teenus tundub ebamäärane. Tehnik käib korraks kohapeal, viskab pilgu peale – ja kuu lõpus saabub arve, mille põhjendused on segased.

Ent kaasaegse tööstuse standardite hulka kuulub ka läbipaistvus hoolduses. „Effetis dokumenteerime iga tehtud töö – hooldusraamat täidetakse, ja kliendile jääb arusaam, mida täpselt tehti, miks tehti ja millal tuleb järgmine kord midagi kontrollida,“ ütleb Jürisson. „Teadlik klient ei küsi enam, miks arve tuli – ta teab, mille eest maksis.“

Kui robotitootja kirjutab vaid arveid

Robotite hoolduse hind võib vahel üllatada isegi kogenud tootmisjuhte. Paljud ettevõtted hakkavad seepärast masinat ise parandama – või lihtsalt loodavad, et roboti töökindlus kestab veel mõnda aega.

Probleem on osaliselt süsteemne. Mitmed tuntud robotibrändid ei tooda enam ise oma seadmeid – nad on muutunud turundusbrändideks, kelle tooted valmistatakse allhankijate juures. Sama kehtib ka hoolduse kohta: logo särab, aga töö tuleb mujalt.

„Meie kliendid ei maksa mitte logole, vaid sellele, et töö on päriselt tehtud. Nagu autoga – sa ei pea minema margiesindusse, kui tead, et sõltumatu töökoda saab sama asja poole odavamalt tehtud,“ toob Jürisson paralleeli. Just selline lähenemine on eriti väärtuslik väikeettevõtetele, kellel pole ressurssi üle maksta, kuid kelle tootmine sõltub robotite töökindlusest.

Kui palju hooldust tööstusrobot tegelikult vajab?

Keskmine tööstusrobot vajab:

Aastases lõikes tuleks hooldustundideks arvestada 10–16, sõltuvalt roboti kasutusintensiivsusest ja töökeskkonnast.

Hoolduse alla kuuluvad:

Tööstusrobotite hoolduse eesmärk ei ole ainult kulumise jälgimine, vaid ka varjatud riskide ennetamine – enne, kui need põhjustavad seisaku.

Riistvara peab vastu, tarkvara mitte

Effeti hoolduskogemus näitab, et füüsiline robot peab kaua vastu. Näiteks ABB esimene robot töötab tänaseni. Pärnus kasutatakse roboteid, mille töötundide arv ületab 100 000 – kuigi tootja soovitab ülekandeid vahetada juba 40 000 tunni juures.

„Raud peab vastu, aga robotite tarkvara vananeb. Elektroonika jääb ajale jalgu, ja varuosi võib olla keeruline leida,“ selgitab Jürisson. See tähendab, et korralik hooldus ei tohi keskenduda ainult mehaanikale – tuleb hinnata ka, kas tarkvara on ajakohane ja kas tootja pakub veel tuge.

Effeti hinnangul on 15 aastat mõistlik piir kasutatud roboti tööelule. Vanem robot võib küll füüsiliselt töötada, kuid tarkvaraline tugi, varuosade kättesaadavus ja süsteemi ühilduvus muutuvad üha keerulisemaks.

Hooldamata robot ei ole tootmisvahend – see on seisma jäänud vara. Või halvemal juhul – lihtsalt vanametall.