Automatiseerimise valik: Kas koostöörobot või tööstusrobot?

Tootmise automatiseerimisel seisavad ettevõtted valiku ees: kas kasutada paindlikke koostööroboteid või võimsaid tööstusroboteid? 

Vaatame, kuidas koostöö- ja tööstusrobotid erinevad ning milline lahendus võiks sinu ettevõttele sobida. Skrolli alla, kui soovid kohe tabelit vaadata.

Koostöörobot: mis see on ja millal seda kasutada?

Koostöörobotid ehk cobotid on nutikad ja tundlikud masinad, mis suudavad inimestega turvaliselt koos töötada. Nende ohutus põhineb sisseehitatud anduritel, mis reageerivad viivitamatult takistustele – kui miski roboti liikumist segab, lülitub see kohe turvarežiimi ja peatub. Kuna need on loodud töötama inimeste kõrval, ei vaja koostöörobotid keerukaid turvalahendusi, mistõttu on ka nende paigaldamine lihtsam. Lisaks võtavad need vähe ruumi – väiksemad mudelid saab paigaldada isegi lauale.

Koostöörobotit on lihtsam programmeerida kui professionaalset tööstusrobotit, kuid see eeldab siiski teatavat tehnilist taipu. Iga operaator peaks roboti ümberseadistamisega hõlpsalt hakkama saama. 

Näide: Effeti kogemused on näidanud, et koostöörobot sobib hästi tootmisseadmete automatiseerimiseks, kus ülesandeks on väiksemate masstoodete masinast eemaldamine, uute pooltoodete sisestamine ja seejärel seadme käivitamine. Kui varem pidi operaator pidevalt masina juures viibima, siis nüüd suudab cobot freespingiga töötada täiesti autonoomselt – tõsta tooriku tööalale, käivitada masina, eemaldada valmisdetaili ja alustada uut tsüklit. Nagu näha, ei ole siin operaatorit vajagi, mistõttu saab koostöörobotit kasutada ööpäevaringses tootmises. Tulemuseks on väiksem tööjõukulu, suurem tootlikkus ja sujuvam tootmisprotsess – ilma kompromissideta ohutuses.

Tänu lihtsamale paigaldamisele ja kasutusmugavusele sobivad koostöörobotid eriti hästi ettevõtetele, kes on alles oma automatiseerimistee alguses.

Tööstusrobot: mis see on ja millal seda kasutada?

Kui tootmises on vaja liigutada raskeid metallitükke ja töötada kiires tempos, on tööstusrobotid asendamatud. Need on võimsad ja täpsed masinad, mis on loodud just rasketööstuse jaoks.

Tööstusrobotid ei tööta inimeste kõrval nagu koostöörobotid, vaid vajavad eraldi tööala ja rangeid turvameetmeid. Kui koostöörobot peatub kokkupuutel inimesega, siis tööstusrobot lihtsalt jätkab oma liikumist – ja selle liikumistee ette jääda ei tasu. Seepärast on nende integreerimine tootmisesse palju keerulisem ja nõuab põhjalikku planeerimist, kaitsetarade paigaldamist ning turvasüsteemide seadistamist.

Näide: Eesti ettevõte soetas hiljuti Poolast, ABB tehasest, uue elektrimootorite komponentide tootmisliini. Effeti meeskond aitas tootmisliini lahti ühendada ja pakkida Poolas ning integreerida Eestis. Eestisse jõudis kaheksa suurt tootmisseadet, sealhulgas treipingid, tasakaalustusmasinad ja hüdropress. Selle arsenali kõige võimsamad tegijad olid kolm ABB suurimat robotit, mis suudavad tõsta kuni 500 kg. Tööstusautomaatika ulatust illustreerib hästi see, et ühe tootmisliini ümberpaigutamiseks vedasime Poolast Eesisse 6 rekatäit tipptasemel seadmeid.

Selline mastaapne lahendus ei tule mõistagi odavalt. Tööstusrobotite paigaldus on suur investeering, mis nõuab lisaks seadmetele ka turvalahendusi, sobivat tootmiskeskkonda ja oskuslikke spetsialiste. Minimaalne töötemperatuur peab olema vähemalt +5°C, et robotid saaksid sujuvalt töötada. Hoolimata suurtest investeeringutest ja paigaldamise keerukusest on tööstusrobotid ettevõtetele konkurentsieelise võtmeks – need aitavad suurendada tootlikkust ja automatiseerida protsesse, kus inimkätest jääks väheks.

Keskmine ettevõte ei pruugi uhiuut tööstusrobotit kohe osta. Nagu kirjutasime varasemas artiklis, siis saab sama töö tehtud ka kasutatud roboti abiga. 

Koostöörobot või tööstusrobot – kumb sulle sobib?