Tööstusuudised: Robotiseerimise võimalused väiketootjale

Robotiseerimine väiketootjale – Loe Äripäevas ilmunud artiklit tasuta.

Veel kümme aastat tagasi oli robot väiketootjale kättesaamatu unistus – kallis, keeruline ja riskantne. Täna on kõik muutunud: tehnoloogia on poole odavam, robotit saab rentida nagu autot ja riik maksab pool kinni. Automatiseerimine pole enam ainult suurte tehaste privileeg, kirjutab Effeti mehhatroonika insener Arno Jürisson.

Miks just nüüd? Tööjõupuudus sunnib tegutsema

Tootmisettevõtted seisavad silmitsi süveneva tööjõupuudusega. Noored eelistavad IT- ja teenindussektorit, kogenud töötajad liiguvad suuremate ettevõtete paremate tingimuste poole. Töökuulutustele ei reageerita, samas kui tellimused kuhjuvad. 

Probleem on süsteemne: tööealiste inimeste arv väheneb, samas kui tarbijad ootavad madalama hinnaga ja kiiremini kättesaadavat toodet. See seab väiketootjad surve alla: kulud tõusevad, kuid hind peab jääma konkurentsivõimeliseks. 

Robotiseerimine väiketootjale – selle suurim väärtus on stabiilsus ja prognoositavus. Erinevalt voolavast tööjõust töötab robot ööpäevaringselt, ei jää haigeks ega tee praaki. Lisaks aitab robot kasutada materjale optimaalselt ja garanteerib lubatud kvaliteedi.

Ometi on paljud tootjad endiselt kõhkleval seisukohal: „Robot on liiga kallis”, „Meie tootmismaht on liiga väike”, „Automatiseerimine ei sobi meie töö iseloomuga.” Need hirmud on mõistetavad, kuid enamasti ajale jalgu jäänud. 

3 robotiseerimise võimalust väikeettevõtetele

Tehnoloogia ja ärimudelite areng on nii kaugele jõudnud, et ka väiksed tootjad peaksid robotiseerimise teekonna ette võtma. Pakun välja kolm praktilist viisi, kuidas alustada.

1. Kasutatud robotid – 90% võimsust, 50% hinnast

Kui oma esimesi samme automatiseerimises astud, ei pea kohe ostma kallist robotit ja maksma funktsioonide eest, mida võib-olla kunagi ei kasutagi. Kasutatud roboti abil saab alustada automatiseerimist mõistlike kulutustega. Euroopa suurettevõtted, kes uuendavad oma tootmisliine, müüvad masinaid, millel on veel kuni 90% ressurssist alles. Hinnavahe on märkimisväärne: kasutatud robot maksab sageli 2–3 korda vähem kui uus. 

Eestis on selliseid kasutatud roboteid kasutusele võtnud näiteks pelletitootja Kronopal. Hoolimata piiratud ressurssidest leidis ettevõtte juht nutika võimaluse roboti viimiseks töövoogu. Tulemus: kui varem oli sama töö tegemiseks vaja nelja inimest, siis nüüd piisab kahest – ühest päeval, teisest öösel. 

Kasutatud robotite puhul tasub tähelepanu pöörata mitmele aspektile. Esiteks kontrolli masina ajalugu ja hooldusandmeid. Teiseks vali usaldusväärsed müüjad, kes oskavad hinnata roboti sobivust tööülesannetega ning pakub nii tehnilist tuge kui garantiid. Kolmandaks arvesta lisakuludega: paigaldus, tööriistade soetamine, turvalahendused ja programmeerimine. Need võivad kokku moodustada isegi kaks korda rohkem kui roboti enda hind.

2. Robot as a Service (RaaS) – robotiseerimine nullinvesteeringuga

RaaS-mudel annab väiketootjatele võimaluse robotiseerimist katsetada. Selle asemel, et robot välja osta, kasutatakse seda kuutasu alusel sarnaselt liisinguga. Nii ei ole robot enam bilansis kajastatav investeering, vaid igapäevane tootmiskulu – nagu renditööjõud või logistika. See aitab hoida rahavoogu stabiilsena ning lubab katsetada uusi lahendusi ilma ettevõtte tulevikku ohtu seadmata.

RaaS-mudelis on minimaalne rendiaeg tavaliselt kaks aastat, mis annab piisavalt aega roboti kasulikkuse hindamiseks. Kui robotiseerimine osutub edukaks, on võimalik masin hiljem välja osta. Kui aga tehnoloogia areneb kiiresti või ettevõtte vajadused muutuvad, ei ole tootja seotud suure investeeringuga.

Roboti rendi puhul puuduvad ostmisega kaasnevad hilisemad kohustused. Rendileandja tagab roboti töökindluse, hoolduse ja tehnilise toe kogu kasutusperioodi jooksul. Lisaks aitab usaldusväärne partner robotit seadistada vastavalt konkreetsele tootmisprotsessile ning koolitab töötajad selle kasutamiseks. Eesmärk on, et teenusepakkuja hoolitseb tehniliste küsimuste eest, võimaldades väiketootjal keskenduda oma põhiülesandele – toodete valmistamisele ja müümisele.

3. Cobotid – kui ruumi on vähe, aga ambitsioone palju

Koostöörobot ehk cobot on väike, mahub tööpingi kõrvale või isegi otse töölauale ning ei vaja turvapiirdeid ega lisaruumi. See teeb temast ideaalse lahenduse ka väga piiratud tootmispinnaga ettevõtetele.

Koostöörobot saab edukalt hakkama korduvate ja täpsust nõudvate tööülesannetega. Coboti suurim tugevus on tema paindlikkus. Seadet saab kiiresti ümber õpetada uue toote või tööprotsessi jaoks – kui täna teeb ta üht, siis homme juba midagi muud. Tänu sellele sobib koostöörobot suurepäraselt väiketootjatele, kelle tootevalik on lai ja tellimused sageli muutuvad. 

Lisaks sellele on cobot mobiilne – seda saab lihtsalt ühest tööjaamast teise liigutada või vajadusel kiiresti tootmisliinile lisada. See annab võimaluse kasutada sama seadet erinevates etappides ilma lisainvesteeringuta.

Riik aitab ettevõtjal robotit osta

Eestis on robotiseerimise toetamiseks mitmeid meetmeid nii riigi kui Euroopa Liidu tasandil. PRIA, EIS ja struktuurifondid aitavad katta märkimisväärset osa robotiseerimise kuludest. Hea uudis on see, et toetust saab taotleda ka kasutatud roboti ostuks.

Toetuste taotlemine võib tunduda keeruline, kuid see on investeering, mis end ära tasub. Kui pooled kuludest kaetakse toetusest, muutub robotiseerimise tasuvusaeg oluliselt lühemaks.

Toetuste taotlemisel tasub olla strateegiline. Alusta ettevalmistusega varakult, sest menetlus võtab aega. Konsulteeri spetsialistidega, kes aitavad koostada kvaliteetse taotluse. Hoia meeles, et toetusrahade kasutamisel kehtivad ranged reeglid ja aruandluskohustused.

Robotiseerimine väiketootjale – kust siis ikkagi alustada? 

Väiketootja edu võti on alustada väikeste sammudega. Vali üks protsess, mis on kõige rohkem probleeme tekitanud – kas tööjõu leidmisega, kvaliteediprobleemidega või ülekoormatud tootjatega. Automatiseeri see esmalt ja õpi kogemusest. Kui esimene samm õnnestub, on järgmised juba palju kergemad.