Targalt robotiseerimine: kuidas vältida kalleid vigu?
Robotit osta on lihtne. Aga mida teha siis, kui ta ei sobitu su tootmisega ja jääb lihtsalt seisma?
Kirjutame täna, millised on roboti kasutuselevõtu sammud, millega üks ettevõte peab arvestama. Seda kõik selleks, et vältida kalleid vigu.
Robotiseerimine: edulugu või kallis eksimus?
Robotiseerimine ei tähenda lihtsalt uue masina lisamist tootmisesse, vaid see on terviklik protsess, mis vajab põhjalikku planeerimist. Arno Jürisson, robootikaekspert ja Effet OÜ juht, on näinud liiga palju ettevõtteid, kes ostavad roboti lootuses tööprotsesse kiirendada, kuid avastavad hiljem, et masin ei sobitu nende tootmisliiniga.
“Robot ei ole imerelv. Kui protsessid pole läbi mõeldud, võib juhtuda, et uus tehnoloogia hoopis aeglustab tootmist,” hoiatab Jürisson.
Ta meenutab hiljutist juhtumit, kus telliti robotid ilma kogu protsessi eelnevalt analüüsimata. Koos meeskonnaliikmetega valiti ja osteti ABB roboti mudel ning paluti seejärel Effetilt robot paigaldada ja programmeerida.
Peagi ilmnesid aga probleemid. Robot ei suutnud tõsta suuremaid kaste, kuigi just selleks see oli mõeldud. Põhjus? Puudus täpne andmekogumine – näiteks virna kõrgused ja koorma kaal, mis oleks aidanud valida õige roboti mudeli. Kui süsteemi oleks algusest peale põhjalikumalt analüüsitud, oleksid nii kahjumid kui ka ümberehituse lisakulud jäänud olemata. Nüüd aga pidime lisama robotile liikuva aluse, mis aitas robotil ulatuda ka kaugemasse madalamasse punkti.
Sellised vead ei ole haruldased. Kui tootmisprotsessi ei ole eelnevalt analüüsitud, võivad ootused ja tegelikkus lahku minna. Tihti ei ole ettevõttel täpselt määratletud, mida robot peaks tegema, ning tulemuseks on valesti valitud tehnoloogia, mida ei suudeta sujuvalt integreerida ülejäänud tootmisahelaga.
Digitaalses simulatsioonis on vigu parandada odavam
Et selliseid vigu ennetada, soovitab Effeti meeskond alustada tootmisprotsessi analüüsi ja digitaalse simulatsiooniga. Roboti süsteemi saab analüüsida arvutil kolmemõõtmelises keskkonnas, kus saab luua täpse koopia planeeritavast süsteemist. Süsteemi simuleerimine aitab avastada kitsaskohti varakult ning parandada vead mõne minutiga.
Kui probleemid ilmnevad alles hilisemas staadiumis, kui kõik on juba “betooni ja rauda valatud”, muutub nende lahendamine märksa kulukamaks – see tähendab nii saamata jäänud kasumit automaatselt töötavast seadmest kui ka lisakulusid materjalidele, mis on vajalikud ümberehituseks. 3D-keskkonnas loodav mudel lubab testida roboti sobivust enne investeeringu tegemist.
„Palju odavam on teha muudatusi digitaalselt, kui hiljem roboteid kohapeal ümber ehitada,“ selgitab Jürisson.
3D-simulatsioonis hinnatakse roboti siruulatust, liikumisteekonda ja sobivust olemasoleva tootmisega. Samuti aitab see otsustada, kas eelistada tööstusrobotit või koostöörobotit. Lisaks võimaldab arvutipõhine modelleerimine programmeerida roboti juba enne reaalse töö algust, mis vähendab paigaldusaega kliendi juures ja minimeerib tootmisseisakuid.
“3D-mudelis on kõige paremini näha protsessi pudelikaelad ning see, kas ja kuidas robotiseerimine aitab neid lahendada,” selgitab Jürisson.
Selles etapis luuakse testmudel, et valideerida kavandatud lahendust. Simulatsiooni abil leitakse sobiv roboti mudel, roboti haarats, roboti ja tööks vajalike seadmete paiknemine süsteemis, turvalahenduste ülesehitus, seadmete hoolduseks vajalik ligipääsetavus, toormaterjali sisestamine ja valmistoodete eemaldamine, operaatori tööks vajalike juhtpuldi funktsioonide paiknemine ja tööülesanded: materjalide mõõdud, töötsüklid, liikumisulatus ja kandevõime.
Jürisson lisab: “Prototüüpimine aitab meil hinnata mitte ainult roboti mehhaanilist sobivust, vaid ka selle efektiivsust ja koostööd teiste süsteemidega. See on kriitiline samm vigade vältimiseks ja lõpliku lahenduse optimeerimiseks.”
Ühe partneriga algusest lõpuni
Kui lahendus on testitud ja kinnitatud, järgneb roboti ost ja tootmisesse integreerimine. Siin on kriitiline valida usaldusväärne partner. On olnud juhtumeid, kus ettevõtted on tellinud roboti väliselt vahendajalt, tasunud ettemaksu, kuid teenusepakkuja ei suutnud projekti lõpule viia.
“Sellised olukorrad näitavad, kui oluline on valida partner, kes aitab protsessi algusest lõpuni läbi viia, mitte ei jäta ettevõtjat robotiga üksi ula peale,” rõhutab Jürisson.
Pädev partner aitab hinnata, kas ettevõttel on vaja uut robotit või piisab ka kasutatud robotist. Samuti toetab ta roboti seadistamist, testimist ja integreerimist, et tootmine saaks ilma seisakuteta käima minna. Oluline on ka töötajate koolitus, et nad oskaksid uut tehnoloogiat tõhusalt kasutada.
Toetused robotiseerimiseks Eestis
Robotiseerimine on suur investeering, kuid Eestis on saadaval mitmeid toetusi, mis aitavad ettevõtetel seda kulutust tasuvamaks muuta:
- PRIA investeeringutoetus – toetab põllumajanduse ja metsanduse ettevõtteid moderniseerimisel.
- EIS Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm
- EIS Ettevõtete digipöörde toetus
- EIS Ettevõtte arenguprogramm
- Euroopa Liidu struktuurifondid – toetavad innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu.
- Maakondlikud toetused – olenevalt tegevusalast võivad olla saadaval kohalikud toetused automatiseerimiseks.
Kokkuvõte
Tööstusroboti kasutuselevõtt võib olla ettevõtte jaoks suur samm edasi, kuid kiirustades tehtud otsused võivad lõppeda kuluka eksimusega. Põhjalik analüüs, simulatsioon, testimine ja usaldusväärne partner on edu võtmed. Nii saab robotist tootmise kasvu mootor, mitte ootamatu peavalu.
